“Lihtne” veisekasvatus: loomade heaolu

Loomade heaolu

Loomade heaolu tagamine on loomakasvataja üks olulisemaid ülesandeid. Ma arvan, et iga meeldiva suutäie eest, mida loom meile annab, on meil kohustus tema elu võimalikult hea hoida. Loomal peab olema:

  • puhas joogivesi,
  • kvaliteetne sööt,
  • kuiv magamiskoht,
  • ja vajadusel pädev abi inimeselt (nt poegimine, terviseprobleemid).

Seda ei ole ju palju tegelikult paluda ühelt kasvatajalt – arvestades, et lõpuks tõesti annab see loom oma elu meie toidulauale. Kui me mõtleme, mida veisekasvatus endast kujutab, siis põhimõtteliselt suurem osa sellest ongi ju loomade eest hoolitsemine.

Ma kirjutan eelkõige oma kogemustest ja minu jaoks keerulistest kohtadest. Siinsed näited on pärit minu enda argipäevast. Etteruttavalt võin öelda, et mina veisekasvatust lihtsaks valdkonnaks ei pea. 

Kuiv küljealune…

Näiteks kuiva magamiskoha tagamine võib olla nii ajaliselt kui rahaliselt väga kulukas töö. Ja siin mina esimese hooga unustasin  täiesti arvestada, et loomi õues mätta peal pidades lähevad kulud allapanule märkimisväärselt suureks. Ise ma ju heina ei tee, sest puudub tehnika. Kui kogemust ei ole, siis ongi  üpris keeruline arvestada palju 60 looma allapanule kulub näiteks sellise sügisega nagu too tänavune on.

Ja sügis siin sel aastal on eriti jube. Enamuse ajast olen ma suht masenduses, sest loomad on kõhuni mudas, ise upud traktoriga, siis jääb oodatud müügitulu saamata ja ei olegi allapanu millegi eest osta. Ka see, et osa loomi sai katuse alla on vaid veidi kergendav. Vana laut on väga kehva asukohaga, läbi vundamendi pressib vesi sisse ning katus on peakohal vaid tänu sellele, et meil ei ole lumerikkaid talvi olnud. Üsna tavaline on see, et laudast tuppa magama saan kell pool üks. Igasugu pallipurustid-laoturid  käivad minu eelarvele ülejõu, seega tuleb vedada hargi ja kondiauruga  loomadele heina alla. Kas on lihtne? Ei ole ja loomade heaolu pole samuti minu silmis piisavalt tagatud. 

Aga ma olen otsustanud, et loomad peavad oma uue lauda ise kuidagi välja teenima, kuigi mul on lausa vastik seda mättal pidamist harrastada. Ja see ei ole teistele kriitika, lihtsalt minul siin soode vahel ja savi sees on see väga kole vaatepilt. Lauda ehitamisele ma tõesti ei julge laenu võtta. Kuskil pärapõrgus uhke uus tühi laut, mille ümber ei ole grammigi maad… See ei ole hea idee.

…ja kvaliteetne ninaesine

Söödavarumine on veel üks põnev teema, siin on nii palju tegureid, mis ka parima plaani võivad uppi lennutada. Igaaastane ilma teema on väga hea näide ja mida suurem ettevõte, seda keerulisem on ju kogu sööt hea kvaliteediga kätte saada. Minul on siis lihtne aga kallis lahendus – tuleb teenuse tegija, teeb valmis ja kõik. Ise tehes on aja ja närvikulu olenevalt ilmast või tehnika vastupidavusest tohutu.

Söödavarumises on mul õnneks viimased kaks aastat olnud super teenusepakkuja abiks ja kuna mul on väike farm, siis need neli päeva aastas leiab ikka, et silo hea kvaliteediga tehtud saaks. Aga ka siin on probleeme. Näiteks teise niite tegemine on välistatud, sest kogused oleks liiga väiksed ja hind läheks jube kõrgeks. 

Ma olen iga aasta tahtnud teha söödaproovid. Aga nii laborite asukohad, kui otsustusvõimetus, et millise ühe hektari suuruse põllu silo ma uurin, on pannud ideest loobuma. Lihtsalt mu maad on väga killustatud ja mingi tõese info saamiseks tuleks kõigi tükkide silo eraldi uurida. Samas – ega ma söötmist suurt ju ei muudaks nagunii. Selliseid vahendeid hetkel ei ole, et tellida spetsiaalseid segusid jõusöödast ja mineraalidest silo kõrvale.

Poegimine, tervis ja inimese vastutus

Lehm ei küsi taluniku käest vasika ilmale toomiseks sobivat kellaaega. Kui vasikas tuleb, siis ta tuleb. Loomakasvataja asi on läbi mõelda, kuidas vajadusel on tagatud loomale pädev abi.  Lihaveised olenevalt tõust võivad vajada väga tihti poegimisabi. Seega tasub esiteks mõelda millist tõugu kasvatama hakata ja siis kuidas loomi pidada, et poegimised oleks kergemad (pulli valik, lehmiku/amme söötmine, esmakordse poegimise vanus jne).

Ma pean ütlema, et minul oli õnne, et esialgu selles projektis olnud inimesed soovisid just maailmas tuntud angust kasvatama hakata. Nii majanduslikult kui ka lihtsuse osas on angus hea kesktee suurte ja väikeste tõugude vahel. Mu esimene valik oli tegelikult galloway, aga selle tõu puhul on küll kasvatmise osas kõik väga lihtne, kuid tulukus üks suur küsimärk.

Abi vajavad ka haiged loomad. Karja hea tervis on kindlasti üheks loomade heaolu indikaatoriks. Haiged loomad on õnnetud loomad.  Koht (olgu laut või karjamaa), kus nad oma aja veedavad, peaks olema neile ohutu. Riske kaaludes võiks läbi mõelda ka selle, kuidas vältida võimalike traumade tekkimist. Minul on  iga aasta mõnel loomal vaja longet ravida. Sellel augustil sugupull väänas jala sügavas mudas, mis karjamaa ühes võsastunud osas oli ja mida tuli joomiskohani jõudmiseks kasutada. Suurt pulli karjamaal ravida, tema püüdmiseks on mul uinutipüss. Kõike ei suuda kontrollida, kuid paljut on võimalik asju läbi mõeldes vältida.

Nakkushaiguses… Meie oleme loomad pannud elama kitsastesse oludesse, kus igasugune nakkushaigus levib kulutulena. Seega peame meie ka tagama, et nad haiguste eest võimalikult hästi kaitstud oleksid ning vajadusel ka ravi eest hoolitsema. Karja tervist tuleb jälgida, kindlaks teha, milline on nakkushaiguste staatus, ning hoiduda uute haiguste sissetoomisest.

Ja kui rääkida reaalsest füüsilisest tööst veel… Kui me tahame, et veterinaar saaks meie loomadelt vajalikud analüüsid võtta või neid ravida, peame me loomad selle tarbeks kinni püüdma ja fikseerima ning hea oleks kui seda tehakse nii looma kui ka inimeste heaolu ja ohutust silmas pidades.

Loomade ost ja müük ja haigused

Veisekasvatusega alustajad võiks osta loomad ainult neist karjadest, kus on karja varem uuritud ja kasvataja on oma karja tervisega kursis. Siin mina taas eksisin, ma olen toonud mitmetest karjadest endale põhikarja loomi. Osalt seetõttu, et oligi raske leida ühest karjast kõiki soovitud loomi, aga ka seetõttu, et ega haiguste teema suurt populaarne ei ole ja sellele alguses tählepanu ei pöörata. Mina olen nüüd otsast hakanud oma karja uurima ja see on kallis – kohe väga kallis, aga ma arvan, et tõuloomakasvatuses paratamatu.

Oma karja luues või ise loomi müües ja soovides mingit garantiid ostjale pakkuda, tasub teada, et kõiki haiguseid ei saa noorloomadel vereproovidega määrata. Näiteks paratuberkuloos alla 18 kuustel ei pruugi positiivset tulemust anda, kuid loom võib olla ikkagi nakatunud ja levitab haigust. Selle haiguse antikehad lihtsalt ei teki nii kiirelt. Seetõttu on oluline, et vanaloomad on kontrollitud.

Samas nakkushaiguste vaba karja ei ole olemas – see ei ole minu väljamõeldis vaid karjatervishoiu teemalisel koolitusel kuuldud mõte. Lihtsalt tuleb teha oma valikud – millega tahad ja millega ei taha rinda pista.

Planeeri, õpi ja ära kaota huumorimeelt

Eelkõige on  oluline, et me tunneks oma loomi, teaksime, mis on neile hea ja mis mitte ning oma tegemisi sellest lähtuvalt ellu viiksime.  Meil on erinevad ettevõtted, erinevad võimalused – aga loomad on ühesuguse ja nende vajadused on ühesugused. Peamegi oma ettevõttes lahendama samu probleeme kui naaberfarmis, aga seda tegema tihti hoopis erinevalt.

Paljude asjade puhul aitab hea ööune tagada tubli planeerimine (nt söötmine) ning uute tehnikavidinate tundmine ja kasutamine (nt abivahendid poegimiste jälgimiseks). Veisekasvatus ei seisa paigal ning valmidus end täiendada ja uusi töövahendeid kasutusele võtta võib määrata ellujäämise.

Ja ei väsi kordamast, et on olemas selline koduleht nagu pikk.ee ja seal on kalender täis koolitusi, millest enamus  on tasuta. Ei ole vaja jalgratast leiutada 🙂

Loomade heaolu vs sinu heaolu

Naljaga pooleks võib öelda, et veisekasvatajana pead olema valmis selleks, et:

  • suvel silmi sulgedes näeb ainult taratraati ja karjaaiaposte;
  • õudusunenäod on seotud lehmadega naabri viljapõllul;
  • kui oled üle pika aja saanud normaalsel ajal voodisse otsustab mõni vasikas, et on aeg ilmale tulla;
  • sel aja kui teised istuvad sinu sünnipäevalauas, vead sina käsitsi heina ette, sest traktor otsustas otsad anda;
  • ja lõpetame klassikaga – need ainsad kaks päeva rannailma suvel… Unusta ära! Sina veedad need heina tehes.
Jaga teistegagi: