Lihaveisekasvatus – kas alustada

Lihaveisekasvatus

Lihaveisekasvatus tähendab, et suvi on väga kiire aeg.  Enda pealt võin öelda, et ei ole aega olnud pikemalt mõelda ega kirjutada. Praeguseks on Maru oma silo ilusti ära lasknud teha. Allapanuks on samuti hein leitud ja kohe-kohe hakkame seda koju transportima. Lisaks eelnevale kolib enamus loomi sel aastal teise lauta ning nädalavahetusel püüame talgu korras seal üht-teist ära teha. Nüüd sügisel on iganädalane ka loomade liigutamine ühelt ädalalt teisele. Töö otsa ei saa.

Lihaveisekasvatus ja tasuvus

Kevadel panin osa oma ammekarjast koos vasikatega müüki. Huvilisi oli mitmeid ja selliseidki, kes mõelnud lihaveisekasvatusega alustada. Viimaste üks esimesi küsimusi oli, et kas tasub ära. Raha ongi kõige olulisem teema ilmselgelt. Kui ikka üldse ära ei tasuks, siis ju keegi ei tegeleks ja meil ei oleks Eestis 80 000 lihaveist. On neid, kellel läheb paremini, ja neid, kellel ei suju üldse.  

Minu meelest tuleks küsida hoopis nii: kuidas tasuvuseni jõuda? Olen ju minagi alles teekonna alguses. Aga nii palju juba oskan öelda, et peab olema kindel visioon. Peab teadma, kuhu jõuda tahetakse ja palju siis teenitakse. Vastasel juhul oled olukorras, kus oled investeerinud, aga midagi tagasi ei tule, sest seda, mis tootsid, keegi ei osta või makstakse summasid, mis tuju tusaseks teevad.

Üks lihtne näide, miks tuleb endale asjad hästi selgeks teha. Oletame, et ostad omale kokku hulga ammesid ja neile peale herefordi pulli lootuses saada järgmise aasta sügisel suurt raha võõrutatud pullikuid  Türki müües. Hinnakirja nähes avastad, et valitud pulli järglaste eest makstakse kõige madalamat hinda. Kui sinu eesmärk oli müüa Türgi kokkuostjatele oleksid vaid õiget tõugu sugupulli ostmisega juba teeninud palju enam. Turu kohta tuleb kodutöö ära teha ja küll siis tasuma saab! Kuigi jah, ükski turg ei ole 100% kindel, nii et alati peab olema ka mingi plaan B.

Loomulikult mängivad tasuvuse juures ka kulud tohutut rolli. Kui minult küsida, kas tasub ära, siis no tasub küll… aga minu kuludes ei ole uut traktorit, uut lauta, uut heinatehnikat, töölist ei ole… 

Mis on sinu jaoks tasuvus?

Lõppude lõpuks oleneb palju ka sellest, mida keegi tasuvuseks nimetab, kui suurt tasuvust oodatakse või loodetakse. Inimesed ja nende soovid-unistused-lootused on erinevad. Võib-olla on üks olulisemaid asju läbi mõelda, millise tasu eest ollakse nõus selles valdkonnas tööd tegema ning kas eesmärk on suurtootmine või väike pereettevõte. Neid kahte – soovitud tasu ja ettevõtte vorm – kõrvutades saab juba mingil määral hinnata, kui realistlik soovitu saavutamine on.

Lihaveisekasvatus ja vaba aeg 

Lihaveisekasvatusega alustada tahtjate teine küsimus oli, et kui palju seda tööd ikkagi igapäevaselt on või kui aeganõudev see siiski on, kas saab kolmeks kuuks talvel Eestist ära minna. Muidugi saab, kui on olla au vaid ettevõtte omanik ja kõik tööd tehakse teiste poolt ära. Ma olen üpris kindel, et härra Leedo saab lubada endale lihaveistest sõltutamtut puhkust.  

Kui aga kavatsed hakata üksi või oma perega farmi majandama ja tahad ka sellest tegevusest tulu saada, siis ole valmis igapäevasteks kohustusteks ja poegimishooajal magamata öödeks. Väga kiirelt hakkad aru saama kui väärtuslik on iga vasikas, kui oma kaotused numbritesse paned. Mida väiksem kari, seda valusamalt mõjub üksiku looma hukkumine. Mulje, et lihaveisekasvatus on selline lihtne valdkond, kus midagi tegema ei peagi, saadad loomad kevadel karjamaale, sügisel korjad saagi kokku ja rikkus ongi õuel, on minu meelest väär.

Või võtkem siia juurde bürokraatia – lihaveisekasvatus ja paberimajandus! Seda on palju. Mida rohkem tahad teada ja teha, seda rohkem aega tuleb kulutada nina ekraanil või paberites.

Minu kõige parem näide puhkusele minekust on järgmine: oli planeeritud Egiptuse reis, kuid sel ajal kui teised puhkama lendasid, otsisin mina metsas mullikaid. Kas oled selleks valmis? Õnneks on minul nüüd sellist ekstreemsust vähem, sest loomad on vanemad, taltsamad ja mul piisab vaid hõigata ja nad tulevad kõik hanereas mulle järgi. Kui on suur meeskond, kellega koos metsikuid loomi käidelda, siis võib ehk aega mitte kulutada looma endaga harjutamisel, kuid enne tasuks mõnes metsikus karjas ära käia ja mõelda, kas seda närvipinget on ikka vaja. Seda siis nii endale mõeldes kui ka loomadele.

Ja kõik need teised küsimused…

Lihaveisekasvatus ei piirne vaid eelnevast kahest küsimusest. Vastuseid vajavad enne alustamist veel mitmed teisedki. Toon siia loetelu mõnest olulisemast:

  • Mida loom üldse vajab? Kes ta on, kuidas ta toimib ja elus püsib?
  • Kuidas turul soovitud looma üldse toota? Kui näiteks paljud liha kokkuostjad soovivad kindlas kvaliteedis rümpa, siis tuleb see endale selgeks teha, kuidas parimat saavutada ja õige hetk müügiks prognoosida.
  • Millised võimalused on hoonete ja maade osas? Kas tuleb kõik alles üles ehitada või on midagi juba olemas?
  • Mis masinapark juba on ja mis tuleb soetada?
  • Millised tööd saab või on arukam teenusena tellida ja mida mitte?
  • Milliseid töid loomadega üldse ette tuleb ja mida nende teostamiseks vaja läheb?
  • Mis seadused seda valdkonda reguleerivad? Siin on oi kui palju endale selgeks vaja teha.
  • Ja loomulikult – kui palju raha investeerida on?  

Aga kõige tähtsam on minu meelest ikkagi õppida-õppida-õppida. Küsimusi peabki palju olema ja neile tuleb vastuseid otsida. Jah, ka töö käigus õpib, aga see on kulukas. Rääkimata sellest, et elusloomadega töötades võiks nii palju austust olla, et sa tead, mida nad vajavad ja kuidas nende heaolu tagada. Eestis on palju tasuta koolitusi millest osa võtta – nii kutsekoolides kursusi kui ka huvirühmade poolt korraldatavaid õppepäevi. Üks hea koht nende leidmiseks on pikk.ee. 

Mu eesmärk ei olnud anda hetkel vastuseid vaid pigem panna mõtlema. Soovin, et iga järgmine noor ettevõtlik inimene analüüsiks hoolega kuidas ja miks ta loomakasvatusega alustada tahab.

 

Jaga teistegagi: