Aretus ja aberdiin-anguse tõug

Aretus tähendab populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamist kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel (Vikipeedia). Aberdiin-anguse tõug on võimeline loomulikul viisil rohumaadel end parimasse konditsiooni sööma ja seda me aretuses jälgime. Aberdiin-angus ideaalis ei vaja lisasöötmist, mis on Eesti tingimustes suurepärane. Meil on palju püsirohumaid ja maid, mis ei sobi viljakasvatamiseks. Teadliku karjatamisega on aberdiin-angus parim rohumaade väärindaja.

Liha kvaliteedi poolest on aberdiin-angus maailma tipus. Siin ei tohiks teha järeleandmisi isegi turu survele (topeltlihast tekitava geeni levimine aberdiin-anguse tõus), sest kerge on liha marmorsus ära rikkuda, aga see on aberdiin-anguse “firmamärk”.

Maru karjas on aretus-eesmärgiks lihtne ja kasumlik loom talupidajale ning hea kvaliteediga liha, mis on eriline maitseelamus tarbijale.

Olulised tegurid meie karja kujundamisel

Alates 2018 aastast on Maru kari Šoti aberdiin-anguse ühingu liige ja meie loomad on peale Eesti jõudluse ka Šoti jõudluses. Edaspidi on kõik meie loomad ja nende EBV-d (suhteline aretusväärtus) on nähtav SIIT. Šoti jõudluses kasutatakse Austraalias väljatöötatud geneetilise hindamsie süsteemi Breedplan. Aretuses on andmete kogumine ja võimalus neid võrrelda väga suure andmebaasiga äärmiselt oluline saamaks tõepärast informatsiooni oma loomade väärtusest. Breedplan annab võimaluse mul oma karja kujunemisse veel rohkem süveneda ja teha täpsemaid valikuid aretuses.

Me jälgime oma lihaveiste välimikku ja üritame vältida suurte vigadega loomade kasutamist aretuses. Loomal peavad olema head jalad ja ammel hea udar. Kuid kriteeriumeid on veel teisigi.

Meie jaoks on oluline karja sugupull ja see mida ta järglastele annab, aga ka iga amm ja tema omadused. Pulliga tõstab kiiresti kogu karja aretusväärtust. Tema mõju on märkimisväärne kogu järgmisele põlvkonnale, amme mõju vaid tema järglastele. Samas aga ammlehm on see, kes vasika üles kasvatama peab. Seetõttu ei jäta me tähelepanuta ühtegi amme ja valime vaid meie tingimustes parimad aretusse. Meil on väike kari ja oleme üpris kriitilised, iga amm peab karjas olema potensiaalne pulliema mitte vaid oma põlvnemise järgi vaid ka aretusväärtuste poolest.

Eesmärk on, et lehmikud poegivad 24 kuu vanuselt. Poegimised peavad olema kerged ja kindlasti ei tohi karjas surnultsünnid ületada 5% kogu sündidest. Ja amm peab olema piimakas, sest see annab ju meile vasikate juurdekasvud. Ootame, et loomad oleks pikaealised ja tooksid eluajal ikka kahekohalise arvu järglasi. Ammedel peab olema hea iseloom. Sobiva temperamendiga, et oleks lihtne ja ohutu loomadega töötada. Kuigi aberdiin-angus on aina suuremaks aretatud, sooviksime meie jääda ammede juurde kes kaaluvad täiskasvanuna pigem 700-800 kg eluskaalus. Suuremad loomad meie savimaadele ei sobi.

Meie kari on ka jõudluskontrollis mis on aretuseks info kogumise alus. Kogume nii sünni, 200 päeva kui aasta kaalud.